9. ja 11. veebruar 2006 (Kai)
9. veebruar - tavapärasest pikem nö tööpäev.. Monikal ja Christopheril oli vaja mõlemal kauem tööl olla. olin tüdrukutega kella 13:40st kuni 17ni (kohalik aeg). Selle aja jooksul jõudsime telekast multikaid vaadata ja Klaabut joonistada. Multikate vaatamise ajal.. märkasin mingit sähvatust.. algul mõtlesin, et mu silmad jamavad, kuna on väsinud....... aga, aga.. mu arvamus polnud õige.. peale sähvatust kuulsin väljas kõva kõuemürinat. Arvasin ka siis, et nii ei saa ju olla.. õues möllas tugev tuul, lisaks sellele sadas ka tihedalt lund.. vaatasime multikaid edasi ja mõne aja möödudes taas --> sähvatus ja müristamine :S siis sain aru, et asi on ikka nö tõeline :P täiesti nagu lumi+tugev tuul+ äike.. minu jaoks täesti veider!! lippasin siis suurest hirmust ülesse enda tuppa ja lülitasin arvuti välja.. no nii igaks juhuks :P mõneks ajaks panime teleka ka kinni..
Kui Christopher koju tuli, siis küsisin temalt, et kas see on siin Baieris tavaline, et kui lund sajab, siis ka äike :P aga see pidavat väga harv juhus olema, kui ilm selline on.. minu jaoks oli see kui suur maailmaime (A)
11. veebruar - eile õhtul sain oma poola sõbrannalt (Judyta - käime koos keelekursusel, samuti lapsehoidja) SMS'i.. ta kutsus mind endale külla :) andis isegi kella-aja, mil buss sinnakanti liigub. Otsustasin minna ;) täpsem sihtmärk oli siis küla nimega Kromburg. Äratus oli mul kell 08:30, sest buss sinna külakesse väljub raudteejaama kõrval asuvast bussijaamast kell 10:35.. puder söödud, korralikud riided seljas.. seadsin oma sammukesed bussjaama poole teele.. veidi varem, et leida ikka õige post, kus buss väljub :) jaama jõudes uurisin kõigepealt ise postide peale kirjutatud peatuste nimesid.. ei suutnud ise õiget nime leida.. küsisin ühelt meesterahvalt (kusjuures kohalikus keeles), ehk ta teab.. ei teadnud.. ootasin veidi.. nägin ühte bussijuhti askeldamas (seisvas bussis).. astusin julgelt ligi ja purssisin taas saksa keelt :) sain hakkama.. algul hakkas ühest raamatust otsima.. ja siis ütles, et astu sisse.. st bussi sooja.. nu ja siis ma astusingi.. ta küsis uuesti küla nime, kuhu sõita tahan ja hakkas edasi otsima.. lõpuks leidis ta vajaliku bussi- ja väljumisposti numbri. Tänasin toda bussijuhti ning astusin bussist välja.. mulle vajaliku posti juurde :) ootasin veidi ja peatselt oli buss kohal.. enne mind sisenes üks vanem naisterahvas.. bussijuht oli ise ka suht vana.. minu arvates isegi liiga vana, nii vastutusrikka töö jaoks, kui bussijuht seda on.. vastutab ta ikkagi ju reisijate eest.. esiteks, bussi sisenedes küsisin ühe pileti Kromburgi.. hakkas siis piletimasinasse vastavat koodi toksima.. siis ta ei näinud korralikult seda hinda.. päike paistis eredalt.. just ekraani peale :P teiseks ta andis mulle valesti raha tagasi.. maksin 20 eurose rahatähega.. pilet maksis 2.05 euri.. sain tagasi 7.95 euri.. hakkasin kohe ütlema, et ma maksin 20 euroga.. siis tegi ta sellise näo pähe, et nüüd annab õige summa tagasi :P vaatas mu piletit.. st hinda sellel.. kolmandaks ta andis ikka mulle valesti raha tagasi, kuid seekord juba veelgi vähem.. võttis mu käest selle 5 eurise ka ära.. jättis mulle ainult sendid - 2.95 euri :P rääkisin uuesti sama teksti, et maksin ju 20 eurosega.. neljandaks andis mulle lõpuks õige summa tagasi :D - 17.95 euri ;) sõit võis lõpuks alata!! Linnas (Memmingen) sõites üritas ta kogu aeg päikese varjamiseks midagi ette võtta.. üritas ühe käega rooli hoida (kusjurres buss oli suur.. sellised nagu Eestis Tallinn-tartu vahet sõidavad) ja teise käega sisi seda sirmi ette tõmmata.. ei õnnestunud.. siis pidime äkki punase tule taha seisma jääma.. siis hakaks ta vilistama.. :P varsti põles roheline foorituli ja meie ühine sõit jätkus.. Kui Memmingenist välja jõudsime, siis vilistamine jätkus.. kuid kiirus aina suurenes.. ühel suhteliselt sirgel teelõigul küündis kiirus 100 km/h ..teed olid libedad.. ja mulle tundus kogu aeg, et varsti oleme me teelt väljas.. see sirgevõitu teelõik nö lõppes parasjagu järsu kurviga.. ja sellele lähenedes oli kiirus 90.. õnneks oli kurvis meil 70 km/h..... aga tunnistan, et hirm oli mul küll nahas :S täiesti õudne sõit oli :P Kromburgi jõudes ootas Judyta mind kiriku juures, seal on ka bussipeatus.. bussist maha astudes läksime Judyta nö koju ;) ta näitas mulle maja.. siis läksime tema tuppa.. mis pn vähemalt poole suurem, kui minu oma :D aga ma ei põe.. ega mul polegi palju ruumi vaja, hetkel just paras (ühele inimesele).. kõik on siis ju käe-jala juures :P igatahes - istusime siis alla tema toas ja vestutasime - üritasin siis ikka saksa keeles rääkida :) ja kui ma mõnest sõnast aru ei saanud, siis Judyta üritas lihtsamate sõnadega seletada.. sõime seal ka lõunasööki.. makaronid + kabatšoki-püree-kastmega vms ;) päris hea!! siis läksime tema tuppa tagasi rääkisime veel veidi juttu ning läksime tema perele (kelle lapsi ta hoiab) kuuluvasse külalistemajja.. istusime ka seal veidi.. järgmise tegevusena läksime Judyta koju tagasi.. pereema koos lastega (samuti tüdrukud.. üks on 5 aastane nagu Larissa ja teine saab märtsi algul 4.. peaaegu sama vana, kui Anja). Olime nendega mõnda aeg elutoas ning peale seda oli taas meie sihtpunktiks Judyta tuba :P Saime seal natu olla ja siis tulid tüdrukud ütlema, et pitsa on valmis.. läksime sööma :) pitsa söödud, asusime pereema (Judyta) ning vanema tütrega Memmingeni poole teele. Jõudsin nö koju kella 19:30ne paiku ;)
9. veebruar - tavapärasest pikem nö tööpäev.. Monikal ja Christopheril oli vaja mõlemal kauem tööl olla. olin tüdrukutega kella 13:40st kuni 17ni (kohalik aeg). Selle aja jooksul jõudsime telekast multikaid vaadata ja Klaabut joonistada. Multikate vaatamise ajal.. märkasin mingit sähvatust.. algul mõtlesin, et mu silmad jamavad, kuna on väsinud....... aga, aga.. mu arvamus polnud õige.. peale sähvatust kuulsin väljas kõva kõuemürinat. Arvasin ka siis, et nii ei saa ju olla.. õues möllas tugev tuul, lisaks sellele sadas ka tihedalt lund.. vaatasime multikaid edasi ja mõne aja möödudes taas --> sähvatus ja müristamine :S siis sain aru, et asi on ikka nö tõeline :P täiesti nagu lumi+tugev tuul+ äike.. minu jaoks täesti veider!! lippasin siis suurest hirmust ülesse enda tuppa ja lülitasin arvuti välja.. no nii igaks juhuks :P mõneks ajaks panime teleka ka kinni..
Kui Christopher koju tuli, siis küsisin temalt, et kas see on siin Baieris tavaline, et kui lund sajab, siis ka äike :P aga see pidavat väga harv juhus olema, kui ilm selline on.. minu jaoks oli see kui suur maailmaime (A)
11. veebruar - eile õhtul sain oma poola sõbrannalt (Judyta - käime koos keelekursusel, samuti lapsehoidja) SMS'i.. ta kutsus mind endale külla :) andis isegi kella-aja, mil buss sinnakanti liigub. Otsustasin minna ;) täpsem sihtmärk oli siis küla nimega Kromburg. Äratus oli mul kell 08:30, sest buss sinna külakesse väljub raudteejaama kõrval asuvast bussijaamast kell 10:35.. puder söödud, korralikud riided seljas.. seadsin oma sammukesed bussjaama poole teele.. veidi varem, et leida ikka õige post, kus buss väljub :) jaama jõudes uurisin kõigepealt ise postide peale kirjutatud peatuste nimesid.. ei suutnud ise õiget nime leida.. küsisin ühelt meesterahvalt (kusjuures kohalikus keeles), ehk ta teab.. ei teadnud.. ootasin veidi.. nägin ühte bussijuhti askeldamas (seisvas bussis).. astusin julgelt ligi ja purssisin taas saksa keelt :) sain hakkama.. algul hakkas ühest raamatust otsima.. ja siis ütles, et astu sisse.. st bussi sooja.. nu ja siis ma astusingi.. ta küsis uuesti küla nime, kuhu sõita tahan ja hakkas edasi otsima.. lõpuks leidis ta vajaliku bussi- ja väljumisposti numbri. Tänasin toda bussijuhti ning astusin bussist välja.. mulle vajaliku posti juurde :) ootasin veidi ja peatselt oli buss kohal.. enne mind sisenes üks vanem naisterahvas.. bussijuht oli ise ka suht vana.. minu arvates isegi liiga vana, nii vastutusrikka töö jaoks, kui bussijuht seda on.. vastutab ta ikkagi ju reisijate eest.. esiteks, bussi sisenedes küsisin ühe pileti Kromburgi.. hakkas siis piletimasinasse vastavat koodi toksima.. siis ta ei näinud korralikult seda hinda.. päike paistis eredalt.. just ekraani peale :P teiseks ta andis mulle valesti raha tagasi.. maksin 20 eurose rahatähega.. pilet maksis 2.05 euri.. sain tagasi 7.95 euri.. hakkasin kohe ütlema, et ma maksin 20 euroga.. siis tegi ta sellise näo pähe, et nüüd annab õige summa tagasi :P vaatas mu piletit.. st hinda sellel.. kolmandaks ta andis ikka mulle valesti raha tagasi, kuid seekord juba veelgi vähem.. võttis mu käest selle 5 eurise ka ära.. jättis mulle ainult sendid - 2.95 euri :P rääkisin uuesti sama teksti, et maksin ju 20 eurosega.. neljandaks andis mulle lõpuks õige summa tagasi :D - 17.95 euri ;) sõit võis lõpuks alata!! Linnas (Memmingen) sõites üritas ta kogu aeg päikese varjamiseks midagi ette võtta.. üritas ühe käega rooli hoida (kusjurres buss oli suur.. sellised nagu Eestis Tallinn-tartu vahet sõidavad) ja teise käega sisi seda sirmi ette tõmmata.. ei õnnestunud.. siis pidime äkki punase tule taha seisma jääma.. siis hakaks ta vilistama.. :P varsti põles roheline foorituli ja meie ühine sõit jätkus.. Kui Memmingenist välja jõudsime, siis vilistamine jätkus.. kuid kiirus aina suurenes.. ühel suhteliselt sirgel teelõigul küündis kiirus 100 km/h ..teed olid libedad.. ja mulle tundus kogu aeg, et varsti oleme me teelt väljas.. see sirgevõitu teelõik nö lõppes parasjagu järsu kurviga.. ja sellele lähenedes oli kiirus 90.. õnneks oli kurvis meil 70 km/h..... aga tunnistan, et hirm oli mul küll nahas :S täiesti õudne sõit oli :P Kromburgi jõudes ootas Judyta mind kiriku juures, seal on ka bussipeatus.. bussist maha astudes läksime Judyta nö koju ;) ta näitas mulle maja.. siis läksime tema tuppa.. mis pn vähemalt poole suurem, kui minu oma :D aga ma ei põe.. ega mul polegi palju ruumi vaja, hetkel just paras (ühele inimesele).. kõik on siis ju käe-jala juures :P igatahes - istusime siis alla tema toas ja vestutasime - üritasin siis ikka saksa keeles rääkida :) ja kui ma mõnest sõnast aru ei saanud, siis Judyta üritas lihtsamate sõnadega seletada.. sõime seal ka lõunasööki.. makaronid + kabatšoki-püree-kastmega vms ;) päris hea!! siis läksime tema tuppa tagasi rääkisime veel veidi juttu ning läksime tema perele (kelle lapsi ta hoiab) kuuluvasse külalistemajja.. istusime ka seal veidi.. järgmise tegevusena läksime Judyta koju tagasi.. pereema koos lastega (samuti tüdrukud.. üks on 5 aastane nagu Larissa ja teine saab märtsi algul 4.. peaaegu sama vana, kui Anja). Olime nendega mõnda aeg elutoas ning peale seda oli taas meie sihtpunktiks Judyta tuba :P Saime seal natu olla ja siis tulid tüdrukud ütlema, et pitsa on valmis.. läksime sööma :) pitsa söödud, asusime pereema (Judyta) ning vanema tütrega Memmingeni poole teele. Jõudsin nö koju kella 19:30ne paiku ;)
Selle siin postitas(id): Siputajad at 8:59:00 PM
0 Kommentaarid:
Postita kommentaar
<< Koju