29. august - 16. september 2005 Memmingenis (Kai)

29. 08 hommikul kella 9ks (siinse aja järgi; Eestis siis kl 10) läks Larissa (5 a) lasteaeda ning tegin siis esimese sõidu sinna ja tagasi. Monika (pereema) tuli ka kaasa, et teed näidata. Larissa sõitis oma jalgrattaga, Monika omaga ning mina veel kolmanda jalgrattaga, millel istus taga istmel ka väike Anja (3 a). Jõudes lasteaeda tutvustas Monika mind sealsetele töötajatele, sest hakkan ju lapsi (Anja läheb alles 1. septembril lasteaeda) sinna viima ja ka ära tooma. Kui Monika ja Christopher Larissa lasteaiast ära tõid tegelesin mina nende 2 tüdrukuga ise ;) Oma meeldivaks üllatuseks tõdesin, et Larissa räägib täitsa hästi eesti keelt ja väike Anja samuti. Nüüd ongi nii, et lastega räägin ma eesti keeles ja vanematega inglise keeles (saksa keelt ei oska hetkel üldse).

Enamuse ajast 4.09 veetsime me Augsburg’i loomaaias. Minu jaoks oli see väga tore elamus ja ilmelt ka lastele, sest seal loomaaias on nii palju erinevaid loomi ja linde – kusjuures mõned neist (peamiselt linnud) on Eestis suhteliselt tavalised, kuid siin mitte; näiteks toonekurg, tuvi, ohakalind. Kui nälg näpistama hakkab, pole toidupuudust vaja karta, sest selle loomaaia territooriumil asusid peaaegu igal sammul väikesed kioskid pikkade ostjate järjekordadega kust sai osta vastavalt soovile siis kas friikartuleid, hamburgerit, hot dog’i, jäätist jms. Koju jõudes sõime ning lapsed läksid magama. Mul endal und ei olnud ja hakkasin vaatama filmi – “Crucible”. Film nö rääkis külast nimega Salem ning seal elavatest nõidadest, keda püüti paljastada ja siis seejärel hukati.

Esmaspäeval (5.09 2005) viisin ma esimest korda lapsed ise – päris üksi – lasteaeda. Ning hiljem käisin neid ära toomas ka ;) Sain hakkama! Õhtul hiljem käisime Christopheri ema sünnipäeval, küla nime ei tea, kuid see asub 17 km Austria piirist; seega – Memmingen asub Austriast u 50-60 km kaugusel – suhteliselt lähedal võiks öelda ;) Kohale jõudes kaeti laud ainult kookidega. See olevat üsna tavaline, et sünnipäevadel süüakse ainult kooki ja juuakse kohvi. Tore oli see, et Christopheri ema oskab inglise keelt (ta on olnud au-pair - Inglismaal) ja kuna ta istus minu kõrval, siis tegi ta alati mulle lühiülevaate sellest, mis parasjagu teemaks oli. :) Kõige pikem arutelu käis teema - tervislik toitumine – millal mida süüa ja kui palju :)

Neljapäeval (8.09 2005) otsustasin võtta ette käigu raamatukokku, esialgu vaid eesmärgiga, et teada saada kui palju maksab lugejakaardi tegemine või laenutamine üldiselt. Ei teadnud täpselt ju kuidas see asi seal käib, sest Monika rääkis mulle, et igal aastal peab teatud kindlal kuupäeval maksma ühe summa ning siis saab terve aasta laenutada seda mida tahad (raamatuid, cd, dvd, kassetid, ajakirju, ajalehti.. ka inglisekeelseid). Mind juhatati pööningukorrusel asuvasse infolaua juurde kus sain teada, et kuna ma olen Memmingenis vaid ühe aasta, siis ei pea ma midagi maksma ning mõni hetk hiljem olin lugejakaardi õnnelik omanik ;)

Reedel (9. septembril) käisin avastamas nö Baltikumi tänavaid. Nimelt 1952. aastal ehitasid Baltikumist tulnud inimesed siia (Memmingeni) korterelamud ning jäid siia elama. Seega ka on siin mõned tänava nimed mis on vägagi Eestiga seotud.. need on küll vanade nimedega, kuid lisan sulgudesse nö “tõlke”.. : Pernauweg (Pärnu tee), Dorpatweg (Tartu tee), Narvaweg (Narva tee) ja Revalweg (Tallinna tee). Seal samas on olemas ka Riia tee. Majal millega Pernauweg algab on maalitud üks suur pilt mis koosneb kolmest osast ning mille alla seisab kiri: Siin leidsid 1952. aastal Baltimaade põgenikud endale uue kodu.
Peale nende tänavate avastamist läksin vanalinna – üritasin leida kohti kus ma veel käinud ei olnud. Leidsin ühe käsitöö poe, kus müüdi hästi palju erinevaid asju mis on suuremal või väiksemal määral Saksamaaga seotud (enamast à Made in Germany). Mõtlesin algul, et astun vaid korraks läbi ja vaatan mida huvitavat seal ka leidub, sest pood ise oli üpris pisike. Astusin poodi vaatasin veidi ringi ning küsisin siis müüjalt, et kas tal leidub siin poes ka midagi mis on Memmingeniga seotud (too naine kõneles üsna hästi inglise keelt ;). Siis võttis ta leti alt ühe korvikese milles olid Memmingeni vapiga kleebised, lusikad jne, seal leidus ka naeratava näoga Kuu ja forelli kujutisega võtmehoidjaid, prosse. Nende kahega on seotud väga tähtis asi Memmingeni ajaloos. Müüja ei hakanud sellest pikemalt rääkima, kuid mainis, et see Kuu mis taevas on kuulub Memmingenile ja forell pidavat läbi linna voolavas jões elama (jõgi mis meenutab mulle Veneetsia kanaleid). Pole hetkel veel mahti saanud, et Monika ja Christopheri käest täpsemat selle Kuu ja forelli kohta küsida.

13. september – väike Anja (3 a) jäi haigeks (palavik, kõrvad ja kurk haiged); olin mõlema tüdrukuga kodus. Õhtul seletasin Monikale kuidas viinasokke teha – ta kuulis sellisest asjast esimest korda, kuid oli nõus proovima ;) Ilmselt need (viinasokid) aitasid, sest järgmisel hommikul oli Anjal palju parem olla – ainult kurk on veel siiani (16.09.2005) väga kehvake. Täna käidi temaga ka arsti juures, kuid ma pole veel ise alla tuppa jõudnud, et küsida kuidas neil seal läks ja mida nad teada said. Loodetavasti saab Anja ruttu terveks..

Keelekursused algavad mul alles 26. septembril ning sinna on veel aega. Nii et hetkel mul suhteliselt tegevusetu aeg – nö kodused toimetused saavad päris ruttu otsa ning kella 15st alates olen igapäev vaba (hommikupoolikul on ka vaba aega – 9st kuni kella 11:45ni <-- lapsed on lasteaias). Keelekursuse esimene nö poolaasta kestab 26. septembrist 19. detsembrini 2005 ning see toimub 2 korda nädalas – esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti. Olen hetkel ka ise omal algatusel natuke üritanud õppida -> saan juba osadest lausetest aru ning oskan ka vastata (nt mis mu nimi on, kui vana ma olen, millal ma sündinud olen, kus ma elan, kust (millisest riigist) ma tulen..) Olen endale juba numbrid selgeks teinud (mitte päris kõik ja ega nad mul veel päris ladusalt selged pole) ning eile vaatasin kella nö teemat (a’la kuidas küsida kella ning kuidas sellisele vastata kui keegi küsib).