Tartust Memmingeni (Kai)


Bussisõit algas 27. 08 hommikul kell 6:00 Tartu bussijaamast. Sealt edasi juba Riiga kus istusin teise bussi ümber. Kuid ega see nii kerge polnudki kui algul arvasin, kuid tänu ühele noormehele, kes oli peale minu ainuke eestlane Tartu-Riia sõidul, sain ma veidike ka abi. Ta oli nõus mind aitama – otsisime Ecolines’i (firma mille kaudu ma reisisin) piletikassa üles. Sealt sain informatsiooni, et buss väljub number 2 posti alt. No tegelikult käis ka selle ette sõna “Tranzits” ja nii ma siis ootasin koos selle noormehega number 2 posti all – kindlas veendumuses, et olen õiges paigas. Vestutasime Kristjaniga (see oli tema nimi) juttu, et a’la millega kumbki tegeleb. Kell hakkas lähenema juba 16:40le (väljumisaeg Riiast Ulm’i) kuid ühtegi Ecolines’i bussi polnud liikumas näha. Hakkasin murelikuks muutuma – Kristjan läks siis kusagilt küsima, et kus kohas asub see post “Tranzits 2” ja mina jäin oma kottidega number 2 posti alla ootama. Üsna pea märkasin ma ühte Ecolines’i bussi, võtsin kõik oma asjad ning tegin kiiremad sammud selle bussi poole, et sealt siis ehk täpsemat informatsiooni saada. Õnneks saingi – ta osutas käega posti suunas, kus oli kirjas “Tranzits 2”. Olin seda nähes väga rõõmus, kui postini jõudsin, siis märkasin, et Kristjan oli ka seal ning küsis just parajasti ühelt sellel platvormil seisvalt naisterahvalt kas sealt väljub buss Ulm’i. Kõlas jaatav vastus. Mõne aja möödudes sõitis ka buss ette ning sain turvaliselt oma kohvri ära antud ning oma kohale istuda – olin lõpuks rahulik. :)

Algas sõit Riiast Ulm’i koos bussitäie lärmakate sakslastega.. Istusin aknapoolsel istmel – aeg-ajalt vaatasin ka välja ning ei suutnud uskuda, et lõpuks ma siis sõidangi Eestist ära (mõneks ajaks).. Bussisõit oli tegelikult üsna mugav – oli palju ruumi, mugavad istmed, sooja söögi/joogi ostmsie võimalus. Suuremates peatustes tegi buss pikema peatuse – tavaliselt u 10-15 minutit – siis oli päris hea jalgu ja selga sirutada, sest need kippusid (mugavusest hoolimata) pikapeale küll küllaltki kangeks minema.

Ulm’i jõudsin u 1,5-2 tundi nö õigest ajast hiljem, sest Riiast väljumine venis päris pikalt – oli palju reisijaid ning pagasite panek võttis ka omajagu aega. Bussist väljudes nägin Christopheri, Larissat ja Anjat – laste ema Monika jõudis veidi hiljem. Tervitussõnad öeldud ning sõit Memmingen’i poole võis alata. Õhtul sõime veel jäätist ning läksime magama – mina isiklikult olin väga väsinud, sest ega seal bussis ju eriti silma kinni ei saanud. Nad elavad (nüüd ka mina mõnda aega) ridaelamus – asukoht on minu arvates väga hea, sest vanalinn asub sealt umbes 15ne minuti rattasõidu kaugusel. Vanalinna olen juba päris mitu korda nö avastamas käinud. Mõnus rahulik linnake kus päris paljud inimesed sõidavad jalgratastega.